4. juunil toimus Maa-ameti poolt korraldatud kaugseirealane üritus, kus kaardistati kaugseire võimalusi ning töötati välja lahendusi inimkeskkonna, vee-, maa- ja kriisi teemadel.
Inimkeskkonnana ehk inimese poolt loodud tehiskeskkonna töötoast võttis teiste seas osa ka Dateli kosmosevaldkonna juht Oliver Stimmer. „Satelliidiandmed on meie igapäevatöös olulisel kohal. Näiteks on kohalikele omavalitsustele, kindlustus- ja ehitusinseneeria ettevõtetele väga oluline suurehitiste – hooned, sillad, viaduktid, tammid – vajumise analüüs.
Saame seda teenust pakkuda InSAR analüüsi põhjal, kus paljude Sentinel-1 satelliidi radarpiltide ja matemaatilise analüüsi tulemusel tuvastatakse maapealsed objektid, millelt tagasihajumine on ajas stabiilne. Satelliidiandmete aegrida annab võimaluse minimaalselt aastase uuringuperioodiga 1mm nihkumisi või vajumisi tuvastada ning varisemisohtu ennetada.”
Kriisivaldkonna esindajana osales töötoas teiste seas ka Päästeamet. Henrik Veenpere Päästeametist selgitas, et praegu kasutatakse satelliidipilte eelkõige maastikutulekahjude ulatuse kaardistamiseks. Tulevikus loodab Päästeamet kasutada parema resolutsiooni ja tihedama ajavahemikuga satelliidiandmeid. „Oluline mõiste on olukorrateadlikkus ja seda igas situatsioonis – nii maastikutulekahjude kui ka üleujutuste korral. Andmed peavad olema ajakohased ja täpsed,“ rõhutas Veenpere. Evakueerimise korral on oluline kiiresti teada saada, kui ligipääsetav on asukoht (nt kas seal on sild) ja näha muutusi reaalajas.
Maa valdkonna töötoas osalenud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti tarkvara arhitekt Mario Liimann: "Meie soov on võtta kasutusele täpsemad satelliidipildid, mis aitab meil teha taotluste kontrolle tõhusamalt ning kiirendada toetuste väljamaksmist - nii jääb ka talunikele rohkem aega keskendumiseks põhitööle, nagu põllupidamine ja saagi kasvatamine. Lisaks saab neid pilte kasutada masinõppe ja tehisintellekti lahenduste loomisel, et hoida kokku inimtöötunde ja reageerida kiiremini".
Täpsemad ehk kõrglahutusega satelliidipilt ja ortofoto on mõlemad visuaalsed kujutised maapinnast. Kui ortofoto on võetud lennukilt või droonilt ning seejärel töödeldud nii, et kõik kujutisel olevad objektid on korrektselt paigutatud maapinna pinnakõrgusele ja moonutused korrigeeritud, siis kõrglahutusega satelliidipilt on saadud satelliidilt, mis tiirleb ümber Maa ja teeb pilte erinevates spektraalsetes ribades (nt inimsilmale nähtav valgus, infrapunakiirgus). Mõlemad pildid võivad olla väga kõrge resolutsiooniga. Kõrglahutusega satelliidipilt eelis on erinevate valgus kanalite kombinatsioonid, mis toovad esile nähtuseid, mida muidu näha ei ole. Ortofoto, eriti droonifoto pakub paremat eraldusvõimet kuni mõne sentimeetri täpsuseni.
Vee valdkonnas on lahendamist vajavateks teemadest veetaseme ja vee kvaliteedi muutlikkuse kaardistamine looduslikes veekogudes satelliidiandmetelt. Töötoas osalenud TalTech - Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide kaugseire kaasprofessor Rivo Uiboupin: „Veetaseme ja vee kvaliteedi operatiivsed seire- ja prognoosisüsteemid on vajalikud erinevate riigiteenuste toimimiseks. Kaugseire andmetel ja mudelprognoosil põhinev terviklik infosüsteem ehk veekeskkonna digitaalne kaksik on oluline täiendus kohtseirele võimaldades läbi mängida erinevaid riskistsenaariume ja toetada otsustusprotsesse. Lisaks saab satelliitpiltidelt ja veetaseme andmetest määrata rannajoone muutumist, mis on abiks iga-aastaste rannajoone kaardistuslendude planeerimisel.“
allikas: Maa-ameti FB leht