Riigireformi Sihtasutus tõi enam kui neli aasta tagasi avalikkuse ette oma nägemuse, kuidas peaks Eestis riigi juhtimist reformima. Nägemuse juhtmõtteks oli, et "Eesti oleks hästi juhitud ja selge visiooniga ergas riik, mis teenib oma rahvast". Mõtleme korra viimasele paarile aastale Eesti elus. Kas me näeme, et riik on selles suunas liikunud? 

Liidetud on ministeeriumide mõned allasutused, koondatud tugiteenuseid, avalikus sektoris on tehtud viieprotsendilisi kulukärpeid. Eesti Panga andmetel kasvas koroonakriisi ajal aga valitsussektori töötajate arv 3400 võrra ja jätkuvalt kostab riigi tippotsustajate tasandilt mõtteavaldusi, et tuleks siin või seal valitsussektori töötajate hulka suurendada. 

Nüüdseks juba alanud riigikogu valimiskampaanias ei räägi lähiaastatel riigi sisulise reformimise vajadusest ükski suurem erakond, küll on kõigil erakondadel hulk plaane riigi kulude oluliseks suurendamiseks. Mis mulle kui insenerile silma torkab, on see, et ei paista, et riigijuhtimise reformimise ettepanekutes oleks eriti vaadatud uute tehnoloogiate poolt pakutavate võimaluste poole.

Jaanuari  esimesel nädalal lõppes edukalt üks vägev digitaristu projekt, mille käigus Dateli IKT osakond tarnis Eesti 300- le üldhariduskoolile, ligi 30-le kutseõppeasutusele kohtvõrguseadmeid ning vedas väga suures koguses andmesidekaableid!

Datel on üks neist Eesti IT-ettevõtete liidu ITL-i liikmeks olevatest arendusettevõtetest, kes soovib võtta suurema rolli ja vastutuse loodava tarkvara turvalisel arendamisel ning on allkirjastanud  turvalise tarkvara arendamise hea tava.  On oluline, et nii eraettevõtetes kui ka avalikus sektoris oleks normiks turvaliselt töötav tarkvara.