Riigireformi Sihtasutus tõi enam kui neli aasta tagasi avalikkuse ette oma nägemuse, kuidas peaks Eestis riigi juhtimist reformima. Nägemuse juhtmõtteks oli, et "Eesti oleks hästi juhitud ja selge visiooniga ergas riik, mis teenib oma rahvast". Mõtleme korra viimasele paarile aastale Eesti elus. Kas me näeme, et riik on selles suunas liikunud?
Liidetud on ministeeriumide mõned allasutused, koondatud tugiteenuseid, avalikus sektoris on tehtud viieprotsendilisi kulukärpeid. Eesti Panga andmetel kasvas koroonakriisi ajal aga valitsussektori töötajate arv 3400 võrra ja jätkuvalt kostab riigi tippotsustajate tasandilt mõtteavaldusi, et tuleks siin või seal valitsussektori töötajate hulka suurendada.
Nüüdseks juba alanud riigikogu valimiskampaanias ei räägi lähiaastatel riigi sisulise reformimise vajadusest ükski suurem erakond, küll on kõigil erakondadel hulk plaane riigi kulude oluliseks suurendamiseks. Mis mulle kui insenerile silma torkab, on see, et ei paista, et riigijuhtimise reformimise ettepanekutes oleks eriti vaadatud uute tehnoloogiate poolt pakutavate võimaluste poole.
Valitsuse tegevuskavades on IT-teemasid siiski päris mitmeid, aga nende seos sisuliste reformidega on raskesti tuvastatav. Enamasti tuleb tegevuskavas ette nähtud sammud sõltumata reformidest igal juhul ära teha. Avalikus sektoris reformide tegemise mõte ei saa olla kulude kokkuhoid paari protsendi kaupa või inimeste koondamine ühte asutusse, vaid targematele juhtimisotsustele raamistiku ja võimaluste loomine. Targemate juhtimisotsuste jaoks on vaja lisaks võimekatele inimestele ja kaasaegsele tugisüsteemidele ka häid andmeid. Ja Eesti on üks paremini andmetega varustatud riike maailmas.
Jaapan kavatseb maksta miljon jeeni igale perele, kes pealinnast ära kolib
Kuna meie inimressurss on piiratud, et veel paremini arukaid valikuid teha, tasub ehk rohkem anda ülesandeid tehnoloogiale, mis kiretult, punktuaalselt ja teaduslikult põhjendatult suudab riigi tegevusi korraldada ja leida lahendusi probleemidele. Veelgi enam, kindlasti pole osasid seni tehtud tegevusi ja uusi algatusi vaja riigi tasandil ettegi võtta, kuna massiivne digitaalne andmehõive ja tarkvara teevad need ise ära või võimaldab kogutud info nutikas kasutamine probleeme ennetada. Reeglitepõhised ülesanded tuleb avalikus sektoris automatiseerida, me peame andmeid paremini ära kasutama ning avalike teenuste osutamisel suurendama koostööd avaliku- ja erasektori vahel. Just nii ehitame mugavaima, turvalisima ja konkurentsivõimelisema ettevõtlus- ja elukeskkonna.
Tehnoloogia rakendamine kiireneb. Mida on koroonapandeemia ja Ukrainas toimuv sõda meile näidanud? Struktuursed muutused kaubanduses ja logistikas, massiivne hübriidtöö ja -õpe jõudsid meie igapäevaellu palju varem, kui me seda erinevates arenguvisioonides ette julgesime näha. Pandeemia tõttu asuti lausa üleöö ja forsseeritult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi rakendama oma elu ja töö paremaks korraldamiseks. Selle tulemusena on alanud muutused kinnisvaraturgudel, kus büroopindade vajadus väheneb ja kvaliteetse elamispinna nõudlus äärelinnades ja maal kasvab. Õieti öelda viimane juba käib, näen seda oma ettevõttes selgelt. Võimalus teha kaugtööd on paljudel erialadel lubanud töötajal kolida linnaserva või hoopis maale ning elada ja teha oma tööd seal. Nii on hakanud järjest rohkem tegema ka kõrgelt kvalifitseeritud ja ühiskondlikult aktiivne noorem põlvkond.
Need inimesed, oma valdkonna tipptegijad, ootavad, et kohaliku tasandi teenused oleksid sarnased linnas pakutavale, et neil oleks lihtne kaasa rääkida kogukonna tegemistes, otsustamisprotsessides ja valikute tegemises ja et tehnoloogiline taristu areneks samas taktis maailmas toimuvate arengutega. Kui areng pole nende ootustele vastav, on neil väga lihtne kasutada Euroopa tööjõu vaba liikumise võimalusi, nn "hääletada jalgadega". Eesti spetsialistidel on enese rakendamiseks mujal maailmas võimalusi piiramatult. Maslow püramiidi mööda ülespoole liikudes saame igale vajadusele panna vastu tehnoloogiate uued võimalused, mis püramiidi konkreetses kohas vajadusi paremini rahuldada aitavad ja mis paratamatult mingil hetkel meile kättesaadavaks saavad ning kasutusele võetakse.
Kui me oma arengut kavandades seda ette näeme ja arvestame, saame ühiskonda ja riiki arendada proaktiivselt, luues nõnda eeldusi Eesti eduloo jätkumisele. Ja see motiveerib kindlasti vähemalt ühiskonna edumeelsemat osa edule kaasa aitama ja seda toetama. Kui me nii ei toimi, saame üksnes reageerida juhtuvale, parandada oma plaane ja päästa olukordi millesse satume. Mõned näited infotehnoloogia poolt pakutavatest võimalustest.
Andmed ja suurandmed. Statistikaameti andmehaldus on viimastel aastatel teinud suure hüppe, kuid oluliste otsuste tegemisel kasutatakse seda infot vähe. Sellele juhtis korduvalt tähelepanu ameti endine peadirektor Mart Mägi, tuues riigikogus esinedes näitena, et metsa kasvu saab SKP-s mõõta reaalajas. Tema sõnul on statistikaametil vastused väga paljudele küsimustele olemas, kuid riigijuhtidel ja otsustajatel ei ole millegipärast küsimusi. Miks?
Eesti on kosmoseriik, Euroopa Kosmoseagentuuri täieõiguslik liige. Kui palju kasutab riik Euroopa satelliitide kogutavaid avalikke suurandmeid? Teame, et PRIA seda oma teenustes teeb, kuid laiemat rakendust kosmosest saadud andmetele seni pole. Samal ajal on riskide maandamisel või riigi poolt teenuste täpsemal sihtimisel satelliidiandmete potentsiaal suur.
Üleüldse on andmeanalüütika võimaluste rakendamine kahetsusväärselt väike. Viimaste aastate kriiside valguses on riik menetlenud suurtes summas toetusi ja võtnud selle jaoks tööle eraldi inimesi. Miks me ei kasuta andmeid ja ei tee otsuseid reaalsete vajaduste baasilt automaatselt?
Otsuste mudeldamine. Me saame luua meie ümber toimuvate oluliste protsesside ja sündmuste digitaalsed mudelid. Nende mudelite peal saame läbi mängida meid huvitavate sündmuste käigu, nende mõju ja sõltuvuse ümbritsevast. Näiteks on keskkonnateadlased koostanud Eesti veemudeli, millel saab täpselt imiteerida erinevate looduslike või inimtekkeliste protsesside mõju riigi veeressursile. On see siis mõne tööstuse või põllumajandusettevõtte mõju meie joogiveele, reostuste või üleujutuse mõju. Erinevaid mudeleid saab koostada mistahes meid ümbritsevas toimuvatele nähtustele, ressurssidele või protsessidele.
Ühismeediast kohatu sisu eemaldamine pakub tehisintellektile parajat pähklit.
Mudelite peal saab läbi mängida erinevaid stsenaariume midagi lõhkumata või ühiskonna peal katseid tegemata. Võib-olla suudame nii mõnda Eesti paika ehitada ka tselluloositehase? Või oskame erinevate haiguste levikut tulevikus veel paremini prognoosida?
Sündmusteenused. Infotehnoloogilised lahendused võimaldavad siduda erinevaid süsteeme nii, et kasutaja jaoks on tegemist ühtse tervikuga. Kui selline seotud süsteemide katuslahendus toetab mingit reaalelu sündmuse või tegevusega seotud suhtlust, päringuid või registritoimingut, nimetatakse seda IT-maailmas sündmusteenuseks. Sellisel moel võivad olla seotud nii avalikud teenused kui ka eraettevõtete poolt pakutavad teenused.
Riik on viimasel paaril aastal teinud sündmusteenuste arendamisel mitmeid olulisi samme, loodetavasti alanud hoog ei rauge. Murekohaks on riigijuhtimise korraldus läbi eraldiseisvate vertikaalide – ministeeriumide. Probleemid ja mured, mis on ühe ministeeriumi haldusalas, ei pruugi omada sama kaalu teises ministeeriumis ja nii on väga vaevarikas luua ametkondade üleseid sündmusteenuseid. Lahendada seda murekohta saab vist küll üksnes riigireformi poliitiliste ja õiguslike sammudega.
Tehisintellekt. Eestis on hakatud tehisintellekti ja masinõpet avaliku sektori teenuste osas katsetama. Juba on häid näiteid masintõlke, vestlusrobotite jms vallas, kuid teha on selles osas veel palju. Nüüd on vaja veel läbimõeldud kava või plaani, kus ja kuidas me neid üsna kulukaid arendatavaid tehisintellekti vahendeid laialdaselt kasutama hakkame ja seda mitte üksnes kodanikele parema ja kiirema teenuse pakkumisel, vaid ka töötajate vajaduse vähendamiseks avalikus sektoris.
Tehnoloogiaga kaasnevad riskid. Loomulikult kaasnevad tehnoloogia järjest suurema kasutamisega erinevad riskid. Üks esmaseid on teenuse toimepidevus ehk kas me suudame tehnoloogiliselt keerukat teenust mugavalt ja turvaliselt pakkuda? Seda edasi arendada? On meil selleks piisavalt ressursse kavandatud? Mis saab meie mugavatest e- ja m-teenustest kriisiolukordades?
Samuti on küsimuseks inimarengu ja empaatia jäämine ratsionaalsuse varju. Näiteks Euroopa Parlament rõhutas eelmisel aastal tehisintellekti puudutavas aruandes, et väga olulised on tehnoloogia eetikanormid ja inimeste usaldus tehnoloogia vastu. Nende hinnangul ei tohi tehisintellekti laialdasem kasutamine avalikes teenustes, eelkõige tervishoius ja õigusvaldkonnas, täielikult asendada inimkontakte.
Meie valikud. Iga ülaltoodud võimaluste valdkond vääriks omaette käsitlust. Kui vaadata tehnoloogia võimalusi ja kujutada ette, mida riigis saab teha teisiti või praegusel moel üldse tegemata jätta, avaneb ülimalt lai riigi funktsioonide lihtsustamise ja optimeerimise tööpõld. Küsimus on, kui kaugele me soovime riigi juhtimises minna poliitikaga ja kust alates peab liikuma ratsionaalselt ja strateegiapõhiselt.
Kuidas saavutada, et pikaajaline arengustrateegia ei ole poliitilise rivaalitsemise koht, vaid asjatundjate koostatud plaan, milles poliitika tõmbetuultel ei ole kohta? Need valikud ei saa sündida ainult poliitikute ja ametnike poolt või Brüsselis tehtavate otsuste kohaselt, vajalik on ühiskonna laiapõhjalisem panus.
Toimetaja: Kaupo Meiel
Artikkel täismahus: Urmas Kõlli: reformimata riik | Arvamus | ERR