Tänavu 30. tegevusaastat tähistav Datel AS on läbi aegade panustanud Eesti digiriigi arengusse, toonud turule maailma mõistes unikaalseid teenuseid, sisustanud moodsa tehnikaga koole ja rääkinud aktiivselt kaasa Eesti info- ja kommunikatsioonisektori kasvamises. Kuna kohalikul turul on kasvule ammu sein ette tulnud, tegutsetakse aktiivselt mitmetel kontinentidel.
Oleme aastakümnete jooksul elanud läbi kogu IT-ajaloo, alustades tegevust juba enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, mil olud ja ettekujutus tulevikust olid hoopis teised. Oleme näinud turul nii majandustõusu kui ka –langust, teinud ise käänakuid, kuid püsinud alati oma põhitegevuse juures – aidata tehnoloogia abil maailma paremaks muuta,” ütleb Eesti kapitalil põhineva Dateli tegevjuht Urmas Kõlli.
Dateli tugevuseks on tahe vaadata kaugemale tulevikku: „Püüame hoomata ja haarata uusi valdkondi ja oleme aktiivsed tulevikusektorites. Oskused ja teadmised ei tule loomulikult iseseisvalt pusides, vaid ikka koostöös. näiteks on meil tihe partnerlus lisaks IT-ettevõtetele ja riigile ka Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu Ülikooliga, samuti Europa Kosmoseagentuuriga,” selgitab Kõlli.
Kosmoseinfot saab oluliselt rohkem rakendada.
Datel on olnud aastate jooksul aktiivselt kaasatud nii riigi- kui ka avaliku sektori ühistöösse ning loonud erinevaid infosüsteeme ja infotehnoloogilisi lahendusi, mille baasilt omakorda arendatakse uusi tooteid ja teenuseid. See annab võimaluse olla pidevas arengus ja laieneda ärilises mõttes.
Näitena võib esile tõsta 2018. aastal rahvusvahelisele turule toodud satelliidi andmetel baseeruva varajase hoiatuse süsteemi SILLE, mille eest Datel pälvis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) auhinna „Erasektori Aasta Tegu”. Oleme palju puutunud kokku kosmosetehnoloogiatega ning aitame Tallinna Tehnikaülikooli tudengisatelliidi programmi kuldsponsorina üliõpilastel satelliite taevasse saata. Ent tegemist ei ole pelgalt mänguasjade, vaid väga oluline on ka kosmoses uute lahenduste testimine. Tänu sellele saame teha kosmoses neid katsetusi, mida maal ei saa teha. See on ääretult põnev ja arengu mõttes oluline,” selgitab tegevjuht, kelle hinnangul kasutatakse maailmas liiga vähe kosmosest saadavat infot.
„Euroopa Liidu kosmoseagentuuri satelliidid tiirlevad, seiravad, pildistavad ja saadavad maale erinevat infot, kuid seda teavet ei kasutata täna veel eriti efektiivselt ära.” Dateli insenerid aga lähenesid asjale sügavamalt ning ehitasid 24/7 maad seirava satelliidi andmetele toetuva keeruka eelhoiatuste süsteemi, mis suudab tuvastada ka väga väikeseid ja aeglaseid nihkumisi. See annab võimaluse ette prognoosida võimalikke looduslikke ja geoloogilisi õnnetusi või ohukohti asustatud piirkondades, sest inimene ei taju maapinna, rajatiste või hoonete 1-2 mm nihkumist. Kui aga oleme maad koormanud sildade, tammide, hoonete, kaevanduste või kaitsevallidega, hakkab see ühel hetkel tahes-tahtmata liikuma, võides kaasa tuua ootamatuid õnnetusi või lihkeid.
„On nähtuseid, mis koguvad energiat väga aeglaselt ning meie suudame neid seirata 1 mm täpsusega. Selliste liikumistrendide avastamine kosmosest on keerulise matemaatika tulemus ning samalaadsete tulemuste saamine suurema territooriumi puhul maapinnal läheb rahaliselt väga kalliks. Huvi SILLE vastu on rahvusvaheliselt väga suur, oleme teostanud üle maailma juba enam kui 300 erinevat pilootprojekti ning tekkinud on ka hulk püsikliente,” lisab Kõlli.
E-Eesti üks rajajaid
1990. aastal, kui Datel loodi, oli Eestis eraettevõtjaid vähe. Kõlli sõnul on Dateli puhul tegemist pigem eneseteostuse ning teaduse ja tehnoloogia ümber kasvanud ettevõttega. Dateli asutajad olid insenerid ja IT-inimesed, kes mõtlesid kohati kõige pealt oma pööraste ideede elluviimisele ja alles seejärel ärile. Datel on oluline tegija Eesti e-riigi ajaloos, olles kaasa löönud enamike esimeste riiklike süsteemide loomises nagu maa-ameti maaregister ja aadressiandmete süsteem, Tallinna planeeringute register, rahvuslik geoinfostandard x-GIS, politsei- ja piirivalveameti kiiruskaamerate infosüsteem, X-tee ning e-riigihangete keskkond ning paljud teised. Datelil on olnud suur roll Eesti koolide kaasajastamisel ja kinode sisustamisel tehnikaga. Põnevad väljakutsed on olnud EXPOdel Eesti paviljonide audiovisuaalsed lahendused. Samuti on Datel panustanud IT-edendusprojektidesse “Vaata Maailma” ja „Tiigrihüpe”.
Partneriks valiti Siemens
Dateli algusaastate põhiliseks koostööpartneriks kujunes Siemens. Koostöö alguses kehtis ütlus “julge hundi rind on rasvane”. Peale asutamist kirjutasime otse Siemensi peakorterisse kirja, milles teatasime Siemensile, et neli inseneri on asutanud Eestis IT firma nimega AS Datel ning oleme valinud Siemensi enda põhipartneriks, kelle eeskujul Eestis tegutsema hakata. Sel ajal üsna tavatule kirjele tuli ka positiivne vastus ning edasine koostöö läkski lahti,” meenutab Dateli juhatuse liige Üllar Pauklin. Siemens Nixdorf (praegune Fujitsu) tarkvarasüsteemid, arvutid, serverid ja kassasüsteemid, veidi hiljem pangaautomaadid ja nende tarkvara olid ja on Dateli igapäevaäri oluliseks osaks.
„Inseneriettevõtte töötajatena oleme olnud tihedalt digiriigi arenemise kõrval, mäletame sellega seonduvaid nüansse ning aitame oma riiki meelsasti ka täna. Nendel, kellel seda pikaajalist tausta pole, on sageli raskem mõista järgmisi samme ning aru saada, miks ja kuidas mõni arendus töötab. Selline oskusteave annab meile tõsise konkurentsieelise. Meil on inimesi, kes töötavad Datelis sisuliselt algusest peale ning see on omaette väärtus,” ütleb Kõlli. „Valdkonna sügav tundmine ja kompetents on edu alused ning olen veendunud, et oleme omal alal - suurte andmesüsteemide ja kaardipõhiste lahenduste loomises ning kõrgemate nõudmistega IT-lahenduste arendamiseni Põhja-Euroopa tugevamate hulgas.”
Digitiiger vajab uut hingamist
Olles olnud Eesti e-riigi arengus aktiivne abiline, hoiab Dateli meeskond digiriigil silma peal ka siis, kui nad parasjagu üheski projektis ei osale. „Eestil oli hea alustada stardipositsioonilt, kus puudus nii-öelda vana kola, mida oleks tulnud elus hoida. Suured arvutid hakkasid 1990ndatel ajalukku minema, tulid pisemad ja moodsamad, mis võimaldasid paindlikke lahendusi. Lisaks oli algusaastatel palju meietaolisi ettevõtjaid, kes tegid riigi heaks e-lahendusi paljuski entusiasmist ning see andis Eestile võimaluse saada tagasihoidlike kuludega edumeelseid tulemusi,” meenutab Kõlli. „Riigi ja erasektori koostöö oli IT-sektoris äärmiselt tihe, formaalset ajaraiskamist vähe ning oli võimalus pähekaranud ideed kohe ellu viia. Kuna meie insenerid on maailmamõistes tipptasemel ning väga innukad, tulid lahendused tõesti head.”
Täna on aga e-Eesti jõudnud punkti, kus meil on vaja elus hoida mahukat ja keerukat e-riiki, suuri andmebaase ning samas teha seda kõike funktsionaalsemaks.
„Omal ajal sai digiriik ehitatud talupojamõistuse järgi ning ei üritatudki luua ühtset kõikehõlmavat e-riigi projekti. Ühelt poolt oli see hea, aga teiselt poolt vajab selline vaba looduse moodi erinevates suundades ”kasvav” e-riik korrastamist ning ühtlustamist. Oleme justkui unustanud, et meil on väga head ning õhukesed süsteemid, aga need vajavad hooldamist, nii-öelda õlitamist. Oleme muutunud mugavaks ja nuriseme iga väikese vea üle, adumata, et on palju arenenud riike, kus kõik on kordades keerulisem ja bürokraatlikum. Meie partnerid üle maailma on öelnud otse, et Eesti tuleb tulevikust ja teab, mis teisi alles ees ootab. Seega, meie e-riik ei ole taandarengus ega katastroofis, vaid lihtsalt teerajajana ei ole meil ega saagi alati kaugemast tulevikust täpset ettekujutust olla. Küll aga tundub, et aastatega on entusiasmi vähemaks jäänud ning oleme mugavustsooni vajunud. Vaja on uusi suuri ideid, mis lükkaks riigi ja eraettevõtted taas hoogsalt liikvele.”
Hea insener on julge katsetaja
Datelis töötab hetkel umbes 100 inimest, tööjõuvoolavus on väike ning meeskond tegevjuhi sõnul stabiilne. „Oleme üks väheseid, kellel on IT-valdkonnas kompetents tarkvaraarendusest, riistvarast ehk infrastruktuurist kuni esitluslahendusteni. Suudame hallata terviklikke projekte algusest lõpuni, mis annab kliendile kindluse, et tema tellitud lahendus arvestab kõigi oluliste osiste mõju,” selgitab ta. „Minu jaoks on tähtis, et aastatega ei ole meie inimestes kadunud innovaatikahuvi, mis on põimunud inseneriteadmiste ja vastutustundega. Julgeme võtta riske, proovida ja katsetada. Julgeme ka kogemuste saamiseks eksida.”
Datelist on kasvanud rahvusvaheline ettevõte, kus on tööl inimesed üheksast rahvusest, kes asuvad mitmes riigis üle maailma – Eestis, Jaapanis, Suurbritannias, Indias, USA-s. Ettevõtte kohaliku turu kasvupiir on saavutatud ning nüüd panustatakse arengule teistes riikides. Täna tegutseb ettevõte lisaks koduturule aktiivsemalt ka mitmel pool Euroopas, Indias ja Ameerika Ühendriikides. Dateli tarkvaralahenduste ja –litsentside müügiga Ameerika Ühendriikides tegeleb tütarettevõte Ovela LLC. „Rahvusvahelisus tähendab suuri muutusi, näiteks meie töökeskkond muutub järjest inglisekeelsemaks, samuti peame rakendama palju rahvusvahelisi standardeid, tegelema küber- ja andmekaitsega,” ütleb Kõlli.
„Aga oleme endiselt väga avatud arengule ja koostööle teiste ettevõtete, organisatsioonide ning teadusasutusega ja usume, et see aitab meil maailmas läbi lüüa ning järgmisel 30 aastal veelgi põnevamaid projekte ellu viia!”
Artikkel ilmus 31.01.2020 Postimehe eriväljaandes "Ettevõtja oma lugu" .