Sobiliku data-videoprojektori valimine võib osutuda mudelite suurt valikut arvestades keeruliseks.
Õnneks aheneb valik märksa väiksemaks, kui hästi läbi mõelda nõudmised, millele seade peab vastama.
PUNKT 1
Esimene otsus projektori valikul lähtub projektori kasutusest. Kas otsite projektorit koju, kontorisse, auditooriumisse, suurde konverentsisaali või mobiilseks kasutuseks, igale rakendusele on vastav tootegrupp. Kodukinoprojektorite juures on põhirõhk videoesitlusel ja olulised on seega hea kontrastisuhe, tõetruud värvid ja paigalduspaindlikkus. Kaasaskantavate datavideoprojektorite eeldatav kasutus aga on koosolekuruumis, klassis, auditooriumis ning põhirõhk on asetatud universaalsusele. Seade peab olema suutlik inimesele hästi jälgitavalt kuvama erinevaid arvuti ja videosignaale suhteliselt erinevates tingimustes. Professionaalsed datavideoprojektorid on mõeldud kasutamiseks statsionaarsetena suuremate projektsioonipindadega ja on varustatud paljude eriomadustega ning spetsiaalobjektiividega. Vastupidiselt on mobiilsed projektorid aga mahutatud võimalikult kompaktsesse korpusesse, piirdudes väiksema funktsionaalsuse ja suutlikkusega.
PUNKT 2
Kui projektori tüüp on määratletud, on oluline valida mudel, mis planeeritud ekraanisuurusega on suuteline tagama kvaliteetse pildiedastuse. Siinjuures on kõige olulisemaks näitajaks projektori valgusjõud, mida mõõdetakse reeglina ANSI luumenites. Kujutise hea jälgitavus (piisav ekraanilt peegelduv valgus) sõltub üldisest ümbritsevast valgusnivoost, ekraani peegelduskoefitsendist ja projektori valgustugevusest. Optimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb kõik eelnimetatud näitajad viia vastavusse üksteisega. Kui kodukinoprojektorite valgusjõud võib piirduda vaid 1000 ANSI luumeniga, siis professionaalsete projektorite valgusjõud võib ulatuda 20000 ANSI luumenini. Vajaliku valgusjõu määratlemisel võetakse arvesse kindlasti ka ekraani suurust, mis on üks tähtsamaid projektori valgusjõu valimise mõjureid. Nõuandeid kuidas valida õige ekraan, saab lugeda siit (link).
Kui ekraani suurus ja kasutamistingimused on selged, on võimalik määratleda vajalik projektori valgustugevus, et kujutise kvaliteet ekraanil oleks hea. Oluline on teada, et valgustugevust on seni mõõdetud enamasti ainult valge värvi pealt. 2012 aastal aga anti välja uus Color Light Output (CLO) projektorite valgustugevuse mõõtmise IDMS 15.4 Standard (lae alla siit: http://www.icdm-sid.org/downloads/), mis arvestab kõiki kuvatavaid värve. Kindlasti tuleks võimalusel lähtuda CLO valgustugevuse näitajast või selle puudumisel andmelehel konsulteerida meie spetsialistidega.
Kui oleme leidnud eeldatavalt sobiva projektori saame kontrollida, kas valgustugevus on piisav kvaliteetse kujutise tekitamiseks ekraanile. Selleks sobib hästi järgmine rusikareegel:
Projektori valgustugevus ANSI luumenites
LUX = ----------------------------------------------------------- X peegelduskoefitsent (=gain)
Ekraani pindala m2
LUX = 100 - madal üldine valgusnivoo
LUX = 400 - normaalne üldine valgusnivoo
Ekraanilt peegelduvat valgust väljendatakse LUX-des. Optimaalse tulemuse saavutamiseks peaks LUX väärtuse ja üldise valgusnivoo suhe olema minimaalselt 5:1. Üldiselt peetakse tavatingimustes normaalseks üldiseks valgusnivooks 80 LUXi, seega peaks ekraanilt peegelduv valgus võrduma 400 LUX-ga. Kui valgusnivoo on aga näiteks 400 luxi, siis peaks ekraanile tekkima 2000 lux, et kujutis oleks kvaliteetne. Madala valgusnivooga tingimustes (ca 20 LUX) peaks ekraanilt peegelduv valgus võrduma 100 LUX-ga.
PUNKT 3
Kolmas samm projektori valikul on resolutsiooni valik. Projektori resolutsiooni, analoogselt arvuti monitori resolutsioonile väljendatakse projektori paneelil/kiibil paiknevate horisontaalsete ja vertikaalsete pikslite arvu korrutisena (n: 1024x768 pikslit). Projektori resolutsiooni valikul on lihtne meeles pidada, et mida suurem on resolutsioon, seda teravamat ja selgemat pilti on projektor suuteline kuvama. Kõrgem resolutsioon tähendab reeglina aga ka kõrgemat hinda. Ülikõrged resolutsioonid nagu 4K, UHD ja 8K pakuvad paberil küll Full-HD ja 2K resolutsioonidest oluliselt paremat pilditihedust, kuid päriselus inimsilmale eristatava efekti saavutamine ei ole kaugeltki nii lihtne. Näiteks 42“ UHD lameekraani pilditihedus ei ole 3m kaugusel istudes inimsilmale eristatavalt parem 42“ Full-HD lameekraanist ja lisainvesteering on põhjendamatu.
Levinuimad datavideoprojektori resolutsioonid:
XGA: 1024 x 768 pikslit, vanemad personaalarvutiid
WXGA: 1280 x 800 pikslit, levinuim personaal- ja sülearvuti resolutsioon
Full HD: 1920x1080 pikslit, Blu-ray mängijad, mängukonsoolid, levinud personaal- ja sülearvuti ning desktop monitoride resolutsioon
WUXGA: 1920 x 1200 pikslit, levinud personaal- ja sülearvuti ning desktop monitoride resolutsioon
2K/4K: kinoprojektorite ja high-end kodukinoprojektorite resolutsioonid
Resolutsiooni valik sõltub pea täielikult projektoriga ühendatavate seadmete väljundsignaalidest ja kuvasuhtest (vt järgmine punkt). Kui otsitakse datavideoprojektorit peamiselt video-, pildimaterjali või pelgalt esitluste kuvamiseks võib sobilikuks osutuda ka 1024x768 XGA resolutsioon, kuid juba valdav osa müüdavatest uuteks projektoritest on WXGA 1280x800 resolutsiooniga. Full HD resolutsioon on samuti pead tõstmas ka kaasaskantavate projektorite seas. Hea on teada, et projektorid suudavad reeglina kuvada, ka enda paneeliresolutsioonist kuni 2 astet kõrgemat ja madalamat resolutsiooni (skaleerimine) vastupidiselt arvutimonitoridele, mis halvimal juhul suudavad kuvada vaid ühte kindlat resolutsiooni.
PUNKT 4
Projektorite valiku juures lisandub resolutsiooni valikule veel üks väga oluline aspekt – projektori kuvasuhe e. paneeli formaat. Sõltudes allikasseadmest ja enim kuvatavast materjalist tuleb otsustada, kas projektori paneeli formaat peaks olema 16:9, 16:10 laiekraan formaadis või vanamoodses 4:3 teleformaadis. Vaieldamatult enimlevinud seade projektoriga ühendamisel on sülearvuti. Et kuvatav pilt oleks ühtviisi sarnaselt jälgitav nii arvuti ekraanil kui ka projektoriga, on mõistlik teha valik sülearvuti kuvasuhtest johtuvalt. Enimlevinud uute sülearvutite kuvasuhted on 16:10 ja 16:9 formaadis ja seonduvalt on eelistatuimad projektori resolutsioonid 16:10 formaadis 1280x800 resolutsioon ja 16:9 formaadis 1920x1080 resolutsioon. 1280x720 resolutsiooniga 16:9 formaadis projektoreid jääb üha vähemaks. Loomulikult suudavad projektorid sõltumata resolutsioonist kuvada nii 4:3 kui ka 16:9/16:10 formaadis signaale, kuid sellisel juhul kasutatakse kogu ekraani pildiga täitmiseks pildi „venitamist”, mis põhjustab teatud moonutusi.
PUNKT 5
Kui projektori valgustugevus on teada tuleks taaskord mõelda ruumile ja selle paigutusele. Et ruumi sobiv ekraan on juba määratletud, seab see piirangud projektori asukohale ruumis. Siinkohal on oluline projektori optika. Kui projektor on mõeldud mobiilsesse kasutusse, projektor paikneb aluslaual ruumi põrandal või inimesed paiknevad ruumis nii, et ekraani ja projektori vahemaa on suhteliselt piiratud, ei pruugi normaaloptikaga projektor kogu ekraani pildiga täita. Sellisel juhul jäävad sõelale lainurkobjektiiviga projektorid. Parimad lainurkobjektiiviga projektorid suudavad kuvada pilti laiusega, mis on võrdeline projektori kaugusega ekraanist. Kui ekraani ja projektori vaheline distants ei ole piiratud annab see projektori valikul suurema vabaduse. Projitseeritava pildi suurus erinevatel kaugustel ekraanist on tavaliselt projektori andmetes ka ära toodud.
Enamus projektoreid võimaldavad pildi suurust teatud määral ka lihtsalt reguleerida (nn. Zoom optika). Tavaliselt on zoomi koefitsent 1,2-1,3 korda. Väga erinevates tingimustest projektoreid kasutama sunnitud inimestele annavad kõige suurema paindlikkuse lainurkobjektiiviga projektorid, millel on ühtlasi ka väga suur zoomi koefitsent (kuni 1,5-2 korda). Reeglina on projektori optika käsitsi reguleeritav, kuid professionaalsetel projektoritel on sageli kogu optika juhtimine (zoom/fookus) elektriline.
Mõningad kodukino ja paljud professionaalsed projektorid võimaldavad lisaks pildi suuruse reguleerimisele ka pildi asukohta projektori optika normaaltelje suhtes nihutada (lens- shift). Professionaalsetel projektoritel on tavaliselt optika üles/alla liigutamise võimalus, kodukinoprojektoritel ja ka mõningatel professionaalsetel projektoritel on optika nihutamise võimaluse korral võimalik liigutada pilti neljas suunas – üles/alla/vasakule/paremale. See annab projektori paigaldamise juures veelgi suurema paindlikkuse.
PUNKT 6
Toodud olulisemate projektori omaduste kõrval on veel rida omadusi, millele kindlasti tasuks tähelepanu pöörata.
Projektsioonitehnoloogia valik – projektorid on valgusallika põhised seadmed, mis pildi kuvamiseks seinale kasutavad keerulisi optilisi tehnoloogiaid. Projektori juures kasutatavad projektsioonitehnoloogiad aga mõjutavad pildi kvaliteeti nii olulisel määral, et oleme sellele pühendanud eraldi teema, millest saate lugeda siit (link).
Signaaliliidesed – Enamus kaasaegseid projektoreid omab digitaalset HDMI sisendit ja vähemalt ühte VGA analoog arvutisisendit. Tavaliselt on projektorid varustatud ka komposiit-, ja S-video sisenditega, kuid nende kasutus on üha harvem. Kindlasti on eeliseks, kui projektor on varustatud mitme digitaalse sisendiga ja lisaks HDMI sisendile on võimalik kasutada ka Displayport sisendit. Sõltuvalt projektori tüübist võib projektor olla varustatud veel LAN liidesega, mis võimaldab projektori (suurema hulga projektorite) lihtsat administreerimist ja teatud juhtudel ka pildi edastamist kohtvõrgu abil. Levinud on ka USB liidesed, mis on mugavad kasutada just kaasaskantavate projektoritega USB andmekandjalt info taasesitamiseks. Üha enam projektoreid on varustatud ka traadita ühenduvuse toega, olgu selleks siis sisse ehitatud Miracast tugi või lisaseadmega laiendatav WiFi suutlikkus. Professionaalsemad projektorid on varustatud ka telemaailmas levinud SDI sisenditega.
Müratase – projektori müratase on üks oluline näitaja, mis paberil kirjutatuna ei ütle enamikele kasutajatele midagi. Sellele mitte tähelepanu pöörates võib aga ees oodata ebameeldiv üllatus, kui seadme esimest korda käima panete. Teie vaikne hubane ruum on reostatud liigse müraga. Just väiksematesse ruumidesse ja kodukinokasutusse mõeldud projektorite valikul tuleks müratasemele kindlasti pöörata suurt tähelepanu. Parimad kodukinoprojektorid pakuvad müratased alla 20dB ja ei häiri ka otse pea kohale lakke paigaldatuna. Mõistlikud kontorikasutuse datavideoprojektorid suudavad pakkuda mürataset alla 30dB. Professionaalsete projektorite juures ei ole mürataseme näitaja nii oluline.
Kontrastsus – projektori kontrastsus on kindlasti üks enim müügieesmärgil valesti esitatav näitaja projektori tehnilistest andmetest. Kontrasti suhe näitab, kui palju erineb projitseeritud valge projitseeritud mustast. Mida suurem on vahe, seda suurema kontrastinäitajaga on projektor. Tänapäeval on kontrastisuhte näitajad 2000:1 suhteliselt tavalised. Suurt rolli mängib kontrasti suhe kodukino projektorite juures, mida kasutatakse reeglina pimendatud oludes, kus kontrastsus mõjutab olulisel määral ekraanile kuvatava pildi kvaliteeti ja musta värvi tõetruudust. Kodukinoprojektorite juures räägitakse dünaamilistest kontrastinäitajatest suhtarvuga kuni 500000:1. Samas ei oma kontrasti suhe olulist tähendust projektorite juures, mida kasutatakse esitluste kuvamiseks koosolekute raames, õppeklassis või konverentsisaalides, kus on nõutud lugemiseks piisav valgustus ja kus on alati mingi minimaalne valgusnivoo. Kõrge kontrasti suhe kaotab siin oma tähenduse, kuna juba minimaalse ruumivalgustuse juures ei ole projektor kontrastsusega 2000:1 silmaga eristatavalt parem projektorist kontrastisuhtega 400:1. Reaalne kontrast sellistes tingimustes on ca 10-20:1. Ümbritsev valgus lihtsalt kaotab sügavmustad toonid. Kodukinotingimustes mõjutab ekraanil kuvatava sügavmusta taasesitust pimedas ruumis ainuüksi 1 teeküünal ja seda isegi, kui viimane asub isegi 5m kaugusel ekraanist. Valgustatud ruumides kujuneb kõige olulisema pildikvaliteeti mõjutavaks näitajaks hoopis projektori valgustugevus. Madalama kontrastsusega, kuid võimsam projektor annab sellistes tingimustes oluliselt parema silmaga tajutava efekti samal ajal, kui kõrge kontrastiga madalama valgustugevusega projektor ei suuda halvemal juhul isegi rahuldava kvaliteediga pilti kuvada. Seega va. juhul kui ei otsita kodukinoprojektorit, ei tasu liialt tähelepanu pöörata kontrastile, vaid pigem valgustugevusele.
Lambitehnoloogia - Projektori lambid on projektorite juures kõige suuremad jooksva kulu allikad. Kaasaegsed projektorid suudavad pakkuda lambi eluiga kuni 10000 tundi. See toob kaasa madalad hoolduskulud ja kasutajasõbralikkuse. Lisaks on tavapäraste elavhõbedapõhiste lambitehnoloogiate kõrvale tekkimas alternatiivsed LED ja Laser tehnoloogial põhinevad valgusallikad. Sellistel juhtudel ulatuvad lambi eluead kuni 30000 tunnini.
